Akvitaania Eleanor
Vanadusepõlv
Eleanori poeg Richard Lõvisüda suri 1199. aastal
ning valitsejaks sai Eleanori noorim poeg John
Maata. Kuigi Eleanori meelest ei olnud see
ideaalne, toetas ta siiski poega, üritades suhteid
Prantsusmaaga siluda. 1202. aastal algas sõda, kus
Prantsusmaa kuningas Johni vastu astus. See oli
sõda, kus John tohutu suure osa oma valdustest
kaotas. Ainukesed võidukamad hetked olid suuresti
tänu Eleanorile, kes teda igati aidata püüdis.
Eleanor suri 1204. aastal Fontevrault kloostris,
kuhu ta pages pärast sõja ajal toimunud Mirebeau
kloostri intsidenti, kus Prantsusmaa pool sõdinud
lapselaps Arthur neid ründas.
Lisa 1.
„Lein ei ole haigusest väga erinev: oma hoogsas tules ei tunne ta isandaid, ei karda kolleege, ei
austa ega säästa kedagi, isegi mitte iseennast.“
„Puid ei tunta mitte nende lehtede, isegi mitte nende õite, vaid nende viljade järgi.“
Kasutatud allikad:
Akvitaania Eleanor. 2018. https://et.wikipedia