Eesti ajaloo historiograafia
1929 1. detsembri mässu kohta,
1905. aasta arvamused lahknesid Pöögelmani, Anvalti arvamusest, kes nägid
proletaarsena (töölisklassi hegemoonia). Palvadre ütles, et eestkätt talurahva
liikumine ja ka rahvuslik revolutsioon, Juhtivamaks jõuks polnud proletariaat, keda
veel õieti polnud, vaid rahvuslik intelligents ja kodanlus. Selle tõttu Palvadre ja ta
pooldajad (nt 1917 Tallinna linnapeaks valitud Voldemar Vöölman). Sõnasõda
palvadristid ehk fontanikud vs ekap-d (eesti kommunistliku partei liikmed, kes
Venemaal varjupaigas). Palvadret süüdistati rahvuslikus sotsialismis ja ta
perekonda kodanlikkuses. Juhan Vasar esimesena tähelepanu. Hans Kruus ka
huvitus aga ei jõudnud teha, andis teema oma järglasele Hugo Rebasele, kes pidi
doktori tööna Rammu? Rahvasriku arengut hingeloendite põhjal uurima. Kruus
teadmisi edasi andnud Sulev Vahtrele, 1960. aastail rahvastiku põhilisi uurijaid.
PAlvadre positisoonisõda ekap-dega
annaabi.ee 
