Eesti murded Referaat
jm uurimistoetuste abil. Seda, et meil oleks puudu noortest murdeuurijatest,
enam samal viisil nagu kümme aastat tagasi ütelda ei saa. Põhiprobleem
on ikkagi neile töötingimuste loomises.
Andmekogud ja ainestiku publitseerimine
Eesti murrete suurim andmekogu on Eesti Keele Instituudi murdearhiiv,
millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud. Väiksem murdematerjalide
kogu on Tartu Ülikoolil. EKI kogu koosneb sõnavara sedelkogudest,
murdetekstide
kogudest ja helisalvestuste fonoteegist. TÜs on paberkandjal
murdetekste ja helilindistuste kogu. Tulevase uurimistöö jaoks on eriti
väärtuslikud
just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis
murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ
murdearhiivis
on helilindistusi ligi 1000 tundi. Praegu on pakiliseks ülesandeks
saanud salvestuste ümbervõtmine laserplaatidele, seda ka vanimate, eriti
arhailise murdekeelega helilintide tehnilise kvaliteedi kiire halvenemise
pärast. 1990