Keeleteaduse alused
Fonotaktilises analüüsis on põhiüksuseks segmentaalfoneem- kas konsonant või
vokaal. Lisaks kõrvuti olevate häälikute kohta käivatele piirangutele võib keeliti olla
ka suuremaid kõneüksusi puudutavaid reegleid. Näiteks soome keeles piirab
vokaalide lähedust vokaalharmoonia, mille tõttu ei tohi samas sõnas üheaegselt olla
eesvokaale y, ä, ö ja tagavokaale u, a ja o. Lisaks üksikhäälikute järjenditele võib
fonotaktiline analüüs tegeleda ka eritasandiliste üksuste ehitusega. Nii võib näiteks
uurida silbi, morfeemi või sõna ehitust. fonotaktilistel reeglitel pole keele struktuuri
kirjelduses enamasti kindlat kohta, neid seletatakse lühidalt häälisüsteemi esitamise
käigus. Häälikutasandil uurib fonotaktika süntagmaatilisi suhteid. Fonotaktika raames
on lisaks seostamisreeglitele võimalik uurida ka esinemissagedusi ehk seda, kui palju
mingit üksust kasutatakse mis ümbruses