3) Silbi täiendamine 4) Silpide liitmine sõnadeks 8.1.3 Sõna tunnetamine 1) Tuttavate lühikeste sõnade äratundmine 2) Sõnade moodustamine silpidest 3) Sõnade lugemine (1-2 silbi lugemine, 3-4 silbi lugemine) 4) Lausete moodustamine sõnadest 5) Sõnade ladus lugemine kordamise tee 8.1.4 Ladus lugemine - kiire ja täpne äratundmine, õige rütm ja pauseerimine. - põhineb sõnade kiirel äratundmisel Ladususe probleemide põhjuseks peetakse puudusi fonoloogilistes oskustes. Ladusa lugemise eelduseks on harjutamine, mida toetavad tekstide ettelugemine, häälega lugemise harjutamine. Koolis anda õpilasele võimalus lugeda iga päev häälega midagi ette. Ladusust on võimalik kujundada sama teksti korduva lugemisega. 8.1.5 Loetu mõistmine Elementaarse lugemise peamine eesmärk on teksti sisu mõistmine ja tekstile tähenduse andmine. Loetu mõistmine on lugeja ja teksti suhtlemine. 8.1.6 Sõnavara
Ohtralt fonoloogilisi vigu tegevate laste kõne on raskesti mõistetav nii kaaslastele kui vanematele. Vanemad tihtipeale harjuvad oma lapse moonutatud sõnadega ning suudavad igapäevaelu harjumuste 6 tasemel sellega toime tulla. Raskused tekivad, kui laps tahab rääkida midagi uut ja erakordset. Taolisel juhul tuleb vanematel luua kujutlus olukorrast, ning tihti esineb vääritimõistmist. (Lukanenok, 2008, 18) Vead fonoloogilistes protsessides ning teadlikuses · Sage häälikute ja silpide asendamine, nt nimi-mimi · Sage häälikute ja silpide ärajätmine, nt krokodill-kokodill · Sage häälikute ja silpide ümberpaigutamine, nt orav-ovar · Sage häälikute ja silpide lisamine, nt start-astart, sinine-sininene · Raskused sõnade eristamisest, nt laps on omandanud tervikud majakatus, jalgratas ning ei ole suuteline (pildi järgi) ütlema ainult katus või ratas; samalaadne on
annaabi.ee 
