Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
•Säilinud ladina grammatikatest (on ka värsivormis grammatikaid!) paistab, et tegelikult õpetatav keel oli
ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte enam klassikaline ladina keel.
•Hiliskeskajal (umb. alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi,
islandi).
•Islandi keele grammatikas (nn First Grammarian), mille eesmärk oli eelkõige kirjaviisi loomine ladina
tähestiku baasil, nt küllaltki selgelt foneemi käsitlus, mis sarnaneb 20. saj Praha fonoloogide omale
(allofoone pole tarvis kirjas märkida, selgituseks kasutab minimaalpaare jms)
•Keeleteaduslik teooria arenes eelkõige nn skolastilisel perioodil, umbes 1100-1500.
•Praktiliste ladina keele grammatikate kõrvale tekkisid nn spekulatiivsed grammatikad (nimetati ka
modistide grammatikateks, kuna olulisim termin oli modus), mis kombineerisid lad. grammatikat ja
skolastilist filosoofiat.