EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
• tegevused ja sündmused (TEGEMA, JUHTUMA)
• hinnangud (HEA, HALB)
• omadused (SUUR, VÄIKE)
• aeg (ENNE, PÄRAST, KUI)
• substantsi väljendajad (MINA, KEEGI, MISKI, INIMENE)
• Seemanalüüs – lähtub sõnatähenduste vähimateks universaalseteks tunnusteks lahutatavuse ideest
(sõltuvalt teooriast on neile vähimatele tähendusosistele antud erinevaid nimetusi: marker, noeem,
seem).
• Ka klassikalised strukturalistid (Praha fonoloogiakoolkond) lähtusid distinktiivsetest tunnustest.
• Seem on seega universaalne, üldistav ja ühetähenduslik tähenduskomponent.
• Nt. naisteadlane:
Tähenduse ebamäärasus
• Sõnade tähendused on seotud nii keelelise kui ka keelevälise kontekstiga, olles sel põhjusel
ebakindlad.
• Igapäevases suhtlemises ei ole sõnade mitmetähenduslikkus suureks probleemiks, küll aga