Eesti rahvamuusika
Enamasti käisid
kogujad kahekaupa: üks kirjutas üles viisi, teine sõnad. Viiside üleskirjutajaiks olid tulevased eesti heliloojad, tollased Peterburi
konservatooriumi tudengid Samuel Lindpere, August Topman, Mart Saar, Juhan Aavik, Peeter Süda, Cyrillus Kreek, Juhan Simm. Viise käis
kogumas ka soome folklorist Armas Otto Väisänen, kes tegi 1912. a. esimesed eesti rahvaviiside fonografeeringud. Rohkem kui 11 000 laulu,
pillilugu ja tantsu jäädvustati üleskirjutuste või fonogrammidena.
EÜS-i kogumistöö oli eesti muusikakultuuri edasise käekäigu suhtes pöördelise tähtsusega. See aitas kaasa eesti rahvusliku muusikastiili
kujunemisele tulevased heliloojad puutusid otseselt kokku rahvamuusikaga ning talletasid materjali ka järgnevatele põlvkondadele.
3. periood. Rahvamuusika süstemaatiline kogumine ja uurimine jätkus Eesti Vabariigis. Iseseisvusaastail 1918-1941 jätkati
kogumisretki
annaabi.ee 
