Anne Vabarna
küsitlema, ent Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel. Värsse kogunes
tervelt 8500, muu hulgas ka setu esimene (pulma)eepos, 5580-värsiline "Suurõq sajaq". "Seto
lugõmiku" II osas ja ajakirjanduses avaldatud artiklitega tegi A. O. Väisänen Anne Vabarna nime
tuntuks kogu Eestis. Anne kohtus A. O. Väisäneniga esimest korda küll juba 1914. aastal, kui Anne
laulis koos teiste setu naistega Väisäneni fonograafile mõned laulud, aga koguja jaoks jäi ta tookord
märkamata, sest siis polnud Anne veel eeslaulja.
Selle kõige tagajärjel sattus laulik haritlaste huviorbiiti. Tema vastu hakkasid huvi tundma Petserisse
siirdunud Piirimaade Seltsi instruktor Samuel Sommer, (kes muuseas aastatel 1924-1936
organiseeris setu (kooli)noortest kaastööliste võrgu abil uue setu folkoori talletamise aktsiooni, mille
tulemuseks on üle 124 000 leheküljeline ERAs säilitatav Sommeri käsikirjaline rahvaluulekogu)