nendega ülernregiooniks. See annab geograafile v6imaluse tootada mitmes m66tkavas, mitmesugusel üksikasjalisuse v6i üldistatuse tasemel. Ta v6ib väga üksikasjalikult kirjeldada pisikesi alarnregioone, mis isegi kokku katavad vaid väikese osa Maast, kuid v6ib ka üldjoontes kirjeldada sume pindalaga ülemregioone v6i isegi kogu Maad k6rgeimat jargu ülemregioonina; f) regioonide eristamisel ja piiritlemisel lahtutakse klassifitseerimise metodoloogiast ja kasutatakse fonnaalseid klassifitseerimismeetodeid, kuid et need olid tollal v6rdlemisi vähe välja arendatud, tuleb toetuda maksimaalselt geograafi kogemusele, taibule ja tervele m6istusele. Regionaliseerimise tulemus kuulub kritiseerimisele ja parandamisele. Et kriitika oleks asjalik, tuleb teadustoos tingimata p6hjendada, miks on eristatud just need regioonid niisugustes piirides. 4. T6elist huvi pakuvad vaid üldgeograafilised regioonid. Osageograafilised regioonid,
r6hutada, d) regioonil kui klassil on kindel maht, ta kujutab endast teatavat kindlat ruumiosa. Selle ruumiosa defineerimiseks tuleb tapselt ara naidata teda iimbritsevad piirid; e) regioon kuulub taksonoomiasse, teda saab vahemtahtsate sisemiste erinevuste alusel jagada alamregioonideks, aga samuti teatavate sarnasuste alusel teiste regioonidega iihendada koos nendega iilernregiooniks. f) regioonide eristamisel ja piiritlemisel lahtutakse klassifitseerimise metodoloogiast ja kasutatakse fonnaalseid klassifitseerimismeetodeid. Regionaliseerimise tulemus kuulub kritiseerimisele ja parandamisele. Et kriitika oleks asjalik, tuleb teadustoos tingimata põhjendada, miks on eristatud just need regioonid niisugustes piirides. 4. Tõelist huvi pakuvad vaid üldgeograafilised regioonid. 5. Looduse ja inimeste vahekorda mõisteti kaheti. Varasem, ritterlik-ratzellikus voolus aga teatud jäänukina kauaks püsima jäänud arusaam oli keskkonnadeterrninism: inimeste tegevus ja käitumine,
annaabi.ee 
