Mitmekeelne oskussuhtlus
on õhuvõnked või paberile tehtud märgid ning võrguprotokollikihtide
asemel on keelesüsteemi tasemed. Kui kõneleja tahab midagi öelda,
siis ta enam või vähem teadlikult valib selle väljendamiseks sobivad
vahendid alates pragmaatikast (kas anda otsene käsk aken kinni panna
või pigem märkida, et toas on jahe) ja semantikast (otsese käsu
valimisel tuleb selgelt rääkida aknast, mitte uksest) läbi tekstiõpetuse,
süntaksi, leksikoloogia ja ortograafia kirjatehnika või foneetikani välja
(kuidas kirjutada või hääldada sõna aken). Tekitatud õhuvõnked
jõuavad kuulajani, olles teel täiesti tähendusetud, ja kuulaja hakkab
Kaks liiki tõlkimist 177
neid dekodeerima, leides kuuldud helide hulgast üles tähed, sõnad ja
laused, ühestades sõnatähendused, analüüsides öeldu pragmaatikat ja
konstrueerides lõpuks kuuldu ja oma taustateadmiste põhjal arvamuse
kõneleja oletatavast suhtlustaotlusest.