Keel kui süsteem
Morfeemid võivad kanda mitmesuguseid
tähendusi. Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või
nähtustele reaalses maailmas. Seda tähendust kannab sõna tüvi. Grammatiline tähendus
suhestab leksikaalseid tähendusi. Seda tähendust kannavad tunnused. Tunnuseid on võimalik
liigitada vastavalt nende asendile tüve suhtes, näitek sufiks järgneb tüvele, prefiks eelneb
tüvele ja infiks asub tüve sees.
Nagu foneem on abstraktsioon erinevatest foneemivariantidest, nõnda on ka morfeem
abstraktsioon, millel võib olla mitu välist kuju. Näiteks sõnavormides saat/is ja saada/b esineb
üks ja seesama morfeem kord kujul saat-, kord kujul saada-, ehkki tema tähendus on sama.
Need eri kujud on morfeemivariandid ehk allomorfid. Supletiivne tüvi on tüvekuju, mis
pole algvormist reeglipäraselt tuletatav, nt keskvõrdevorm parem sõnast hea. Keeleteaduse
haru, mis uurib seda, kuidas sõna tüvi eri sõnavormides varieerub,
nimetatakse morfofonoloogiaks
annaabi.ee 
