sõnu, mille ainule erinevus seisneks võrreldavates häälikutes. Küsimus on sõnade põhitähenduses. Vabas vahelduses häälikud võivad vahendada ka muud laadi tähendusi, nt rootsi keeles näitab r-i häälduse erinevud inimese päritolu. Fonoloogilised tunnused Emakeelne kõneleja on oam keele foneemisegmentidest teadlik või vähemalt võib teda õpetada eristama, missugustest foneemidest tema emakeele sõnad koosnevad. Foneemisegmendid on ka erinevate häälikkirjade aluseks alfabeetilistes kirjaviisides. Segmendid pole siiski jagamatud tervikud, neid saab vaadelda omadustest koosnevatena. Fonoloogiliste tunnusjoonte teooria on foneetilise põhiliigituse edasiarendus. Selle eesmärgiks on leida universaalsete foneetiliste põhiomaduste võrgustik, mida saaks kasutada mis tahes keele kirjeldamisel. Fonoloogilisi tunnuseid kadutades näidatakse iga foneemi puhul, missugused kasutuselolevad tunnused selles realiseeruvad