Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Värss
värsiõpetus on poeetika osa, mis uurib värsteoste ülesehitust, stilistlisi võtteid jm, teksti
koormatus on suurem, keelelisuse erinevus tuleb välja luules paremini kui proosas.
Jaak Põldmäe, Eesti värsiõpetus (1978, 2.trükk 2002)
- graafiline eristatus
- kalduvus avalduda ühtsusena nii rütmi-, intonatsiooni-, süntaksi- kui ka sisu tasandil
Värsiõpetuse kolm alustala
1. foonika uurib sõnade kunstilist kasutamist lähtuvalt nende foneemikoostisest
2. meetrika uurib teksti ülesehitust rütmi seisukohalt
3. stroofika uurib värsside grupeerimist ja värsigruppide (tavaliselt stroofide ehk salmide)
omavahelist ühendamist
rütm / meetrum ehk värsimõõt
-rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, taval. silbid ja
sõnad, ent võivad olla ka suured üksused)
- värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka
korrastamatus