"foneemikoostisest" - 1 õppematerjal

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Värss värsiõpetus on poeetika osa, mis uurib värsteoste ülesehitust, stilistlisi võtteid jm, teksti koormatus on suurem, keelelisuse erinevus tuleb välja luules paremini kui proosas. Jaak Põldmäe, Eesti värsiõpetus (1978, 2.trükk 2002) - graafiline eristatus - kalduvus avalduda ühtsusena nii rütmi-, intonatsiooni-, süntaksi- kui ka sisu tasandil Värsiõpetuse kolm alustala 1. foonika ­ uurib sõnade kunstilist kasutamist lähtuvalt nende foneemikoostisest 2. meetrika ­ uurib teksti ülesehitust rütmi seisukohalt 3. stroofika ­ uurib värsside grupeerimist ja värsigruppide (tavaliselt stroofide ehk salmide) omavahelist ühendamist rütm / meetrum ehk värsimõõt -rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, taval. silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) - värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus