Igiliikur
välist energiat täpselt samas koguses, mis varem "vabanes". Ometi kinnitas idee
autor kidekeelselt : ,,Cõib-olla, võib-olla... Sest kuigi energia jäävuse seadust
peetakse loodusseaduseks, põhineb see siiski ainult vaatlustel. Esimene kelle
õnnestub perpetuum mobilI konstrukteerida, on ühtlasi tolle seaduse
põrmustanud"
Ta otsis oma väidetele tuge koguni seigast, et isegi Nobeli laureaat ja
aatomimudeli looja Niels Bohr hakkas kord füüsika selle fondamentaallause
tõepärasuses kahtlema. Tollal oli raske mõista, kuidas toimub teatavate aatomite
radioaktiivne beetalagunemine. Energia jäävuse sedause kohaselt peaksid
beetaosakesed niisis elektronid tuumast lahkumisel omama kindla koguse
energiat. Ana nii see ei ole ilmub hoopis mingi pidevspekter. Energia jäävuse
sedasust tõttas pääatma füüsik Wolfganf Pauli, viidates võimalusele, et
beetalagunemisel võiksid eksisteerida ka elektrilaengura osakesed, hiljem said
need ka nime: noutriino.