Keskaeg - Poliitiline ajalugu
1229 haaras Kunt
Holmgersson Lange (Folkunite dünastiast) võimu ja kuulutas end kuningaks. 1231
lubati Erik Eriksson troonile tagasi (jagas aastani 1234 võimu Knut'iga). Birger Jarl
abiellus kuningas Eriku õega ja sai 1248 jarliks, oli juba enne riigi tegelik juht. Tema
valitsuse ajal loodi Rootsis tugev keskvõim ja provintsiseadustik, lõi kohtukorra.
1249-1250 vallutas ta alasid Soomes. 1250 kuningas Erik suri, Birger Jarl kroonis
kuningaks oma poja Valdemari Folkunid said Rootsi troonile. Aadel ei olnud rahul
keskvõimu tugevnemisega, seetõttu andis Birger Jarl oma poegadele ametid: Magnusele
Svea hertsogkonna, Erik sai piiskopiks. Nii koondus riigivõim ühe perekonna kätte.
Birger Jarli ajal alustati Stockholmi linna väljaarendamist. Kuna soodustati teiste maade
kaupmeeste tulekut Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel. Birger Jarl hoidis ka häid
suhteid paavstiga.
1319 loodi Rootsi aadlike esinduskogu Riksråd