Folkloristika alused
Kõike vaadeldakse mineviku kaudu. Sealt on pärit mõte: Rahvaluule on suuline kirjandus.
Seda on ta kindlasti, kuid mitte ainult suuline.
· Alates 20. sajandi 70-ndatest aastatest levis mõtlemine traditsioon võib eksisteerida
modernsuses. Maailmas, mida ingliskeelne koolkond tunneb, on väga tugev
traditsioonilisuse rühutamine, kuid euroopas hakati mõistma rahvaluulet kui kunstilist
kommunikatsiooni.
Eesti folkroristikas organiseeris M. Kõive tänapäeva folkloristika konverentse. Rahvaluule ei ole
ajas ja mingis kontekstis välja kujunud nähtus, mis enam ei muutu, rahvaluule on folkloori protsess,
mis on igas ajas igaks kultuuris ja ta muutub.
Teise põlve rahvaluule definitsioon oli essensialistlikust maailmapildist lähtuv.
Teaduslik teadmine:
· Essensialistlik: otsitakse objektiivseid tunnused. Uurijatest ei sõltu uurimis tulemus,
Eeldatakse , et teaduslikud teadmised on subjektiivsed.