Ärkamisaeg Eestis
Oma
tegevustel aitas Jannsenit kõvasti ka tema tütar Lydia Koidula, kes kirjutas ka
isamaalisi luuletusi, mida loetakse ja hinnatakse ka tänapäeval. Märkimist väärib
ka see, et Jannsen kirjutas Faelhmanni poolt viisiga Eesti hümnile sõnad. J.V.
Jannsen suri 13. juulil 1890. a Tartus kümneaastase halvatuse tagajärjel.
Peale esimest laulupidu jõudis rahvusliku liikumise eesotsa samuti
rahumeelseid seisukohti pooldav folkrolist, keeleteadlane ja ühiskonnategelane
Jakob Hurt. Ta sündis 22. 07. 1839. Vana- Koiolas. Kõrge hariduse poole
püüeldes omandas ta Tartu ülikoolis teoloogiakraadi ja Helsingi ülikoolis
filoloogia-doktorikraadi. Töötas üle Eesti nii kodu- kui ka gümnaasiumiõpetajana
ja pastorina. Sai 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mis
andis välja eestikeelset kirjandust ja kooliõpikuid. Väga suure töö tegi ta