Anne Vabarna
Anne kohtus A. O. Väisäneniga esimest korda küll juba 1914. aastal, kui Anne
laulis koos teiste setu naistega Väisäneni fonograafile mõned laulud, aga koguja jaoks jäi ta tookord
märkamata, sest siis polnud Anne veel eeslaulja.
Selle kõige tagajärjel sattus laulik haritlaste huviorbiiti. Tema vastu hakkasid huvi tundma Petserisse
siirdunud Piirimaade Seltsi instruktor Samuel Sommer, (kes muuseas aastatel 1924-1936
organiseeris setu (kooli)noortest kaastööliste võrgu abil uue setu folkoori talletamise aktsiooni, mille
tulemuseks on üle 124 000 leheküljeline ERAs säilitatav Sommeri käsikirjaline rahvaluulekogu)
ning Akadeemiline Emakeele Selts. S. Sommeri ja Akadeemilise Emakeele Seltsi aktiivsel taotlusel
määrati kolmele silmapaistvamale setu laulikule ( "Setukeste laulude" kaudu tuntuks saanud setu
lauluemadele Hilana Taarkale (1856 1933) ja Martina Ir´ole (1866 1947) ning uue setu eeposega
samasuguse positsiooni võitnud Anne Vabarnale) 1926. a
annaabi.ee 
