Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Uurimisülesannete hulka kuulub
lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete
muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine.
Oma uurimustöös analüüsin ka Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikat. Hauakivide
graveering on kunst, mis alistub ajale. See muutub samuti ajas nagu näiteks keel, tavad ja mood.
Püüan tõlgendada hauaplaatide traditsiooniliste sümbolite tähendust eelkõige mütoloogiliste,
folkloristike ja usundiliste aspektide kaudu.
Matmiskombestik kuulub kultuuri süvakihtide hulka, moodustades surmakultuuri olulisima osa.
Välisest küljest on matusekombestik väga konservatiivne rahvatraditsioonide haru, mis pole
oluliselt muutunud alates ristiusustamist. Üksikuid olulisi muutusi Eesti matusekombestikus võib
märgata alles alates 1950. aastate keskpaigast, mil käibele tuli termin ,,nõukogulik kombetalitus"
(Järve 2007: 3)