"folklooriteadusele" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Tartus. 1868 abiellus oma protezee Oetteli tütre Eugeniega, kes oli küll päritolult sakslane, kuid aitas oma mehele rahvuslikus liikumises kaasa ning kasvatas ka lapsed eestlasteks ­ abielu oli harmooniline ning õnnelik. Intensiivse ühiskondliku tegevuse perioodile (rahvuslik ärkamisaeg ­ laulupeo ettevalmistamine, EP lisalehe toimetaja, EKmS ja Aleksandrikooli peakomitee esimees) järgnes 1872. aastast pastoriamet Otepääl. 1880 lahkus Hurt Eestist, pühendudes täielikult folklooriteadusele. Peterburis Jaani koguduses töötas pastorina kuni a-ni 1901. Ühiskondlik tegevus algas Õpetatud Eesti Seltsis: toimetas kalendreid, pidas ettekandeid, kogus rahvaluulet. 1870-1883 oli Aleksandrikooli peakomitee president, 1872-81 Eesti Kirjameeste Seltsi president. Rahvaluulekogumine alates 1875, suuraktsiooni algus 1888 ("Paar palvid"). J. Hurt suri 13. jaanuaril 1907. Vaated Hurt hindas väga kõrgelt avaliku sõna mõju inimeste mõttelaadile ja selle jõudu