Rahvamuusika kui üks olemise vorme eesti rahva säilimise tarvis
Tähelepanu
tuleks pöörata mitte ainult muusikale, vaid ka selle kasutamise olukordadele. Näiteks
küllalt monotoonse meloodia iseloom on paremini mõistetav, kui teame, et seda
kasutati lapse uinutamiseks hällis; kiigelaulude omapärane tämber aga viitab
vajadusele, et hääl pidi väljas kõlama kaugele.
Rahvamuusika on tänapäeval populaar- ja kunstmuusika kõrval üks muusikaliikidest.
Õnneks on inimestel võimalus ka nüüdisajal rahvamuusikat nautida, minnes selleks
folkloorifestivalidele, laulu- ja tantsupeole, või ka lihtsalt toredas seltskonnas viibides
rahvamuusikat kuulata. Samuti võib ka ise üksinda looduses või kodus rahvamuusikat
viljeleda, mis sageli täidabki inimese esmase vajaduse muusika järele.
Eesti vanem rahvamuusika võib tänase inimese kõrvale tunduda harjumatuna, eriti
kui see kõlab suures kontserdisaalis, sest tegelikult pole selline muusika sellise
olukorra jaoks mõeldud. Rahvalaul oli rohkem kaasalaulmiseks, kui ainult
kuulamiseks
annaabi.ee 
