Vajalikud on täiendava optilise jõuga pluss-läätsed, mis võimaldavad lähiobjektidest terava pildi tekkimise. Kui te olete kaugnägelik, fokusseeruvad nähtavad kujutised mitte võrkkestale, vaid selle taha. (joonis) LÜHINÄGELIK Korrigeerimiseks on vajalikud miinus-läätsed, et silma optilises mõttes ,,nõrgestada", võimaldades selge pildi tekkimise kaugemal asuvatest objektidest. Kui te olete lühinägelik, ei fokusseeru kujutised silmapõhjal. Võrkkesta asemel koonduvad need punktis võrkkesta ees. (joonis) Lühinägevuse, kaugnägevus jne ravivõimalused sõltuvad mitmetest teguritest, näiteks teie vanus, tegevused ja elukutse, kuid tavaliselt ravitakse seda kontaktläätsede või prillidega VÄRVIPIMEDUS Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks X-kromosoomi ning kui üks neist
b. Mis osakesed inimese silmas tagavad värvid nägemise? Kolvikesed(neid on umbes 5-7 miljonit) c. Mis osakesed inimese silmas tagavad detailide (piirjoonte ja kujutiste) nägemise? Kepikesed(neid on umbes 115-120 miljonit) d. Kas inimese silmas on rohkem värvide või detailide tuvastamisega tegelevaid osakesi? Detailide tuvastamiseks on rohkem e. Mis nägemisprobleeme inimestel esineb? Valgus ei fokusseeru korrektselt silmapõhjale, silmalääts ei toimi korralikult;Kolvikesed pole arenenud korrektselt või ei toimi, siis tekib värvipimedus;Kanapimedus – inimese silmal on vaja tavapärasest rohkem valgust, silmalääts on kaetud kaega. 5. Värvisüsteemid: a. Too näiteid valguse liitmisest ja selgita, miks ning kuidas see toimib. b. Kuidas toimib RGB värvisüsteemi abil kõigi selles võimalike värvitoonide esitamine?
annaabi.ee 
