Keevitus
Tööstuslikult
kasutatakse keevitamiseks lasereid võimsusega kuni 10...15 kW. Laser-keevitus on efektiivne õhemate materjalide
(paksusega kuni 12 mm) keevitamiseks. Laserkeevitus kuulub nii sulakeevituse kui ka kiirguskeevituse protsesside
hulka ja põhineb liitekohale suunatud laserkiirguse energia kasutusel. Gaaslaseritest (CO2) või tahkislaseritest
(Nd/YAG laseritest) saadakse suunatav ja fokuseeritav kindla lainepikkusega monokromaatiline elektromagnetkiirgus
e. laserkiirgus. Keevituse soojussisestus e. energiahulk õmbluse pikkusühiku kohta on murdosa kaarkeevitusel
kasutatavast, mistõttu termomõju tsoon ja keevitusdeformatsioonid on minimaalsed, keevismetalli löögisitkus kõrge.
Keevitamisel ei vajata vaakumit, sageli kasutatakse kaitsegaasina heeliumi. Ühe läbimiga saab keevitada kuni 40 mm
paksust terast ja keevisõmbluse ristlõige on spetsiifilise kujuga.
Kontaktkeevitus e