intrigeerinud paljusid kunstiajaloolasi. Kõik on aga ühel meelel selles, et Rembrandt maalis nad kõik selleks, et pilt oleks elavam ja et tühja ruumi oleks vähem. Marsiks valmistuvate sõurite vahel sebivad väikesed lapsed ja koer. Üks väikestest tüdrukutest on väga elegantselt riietatud talle on usaldatud rühma embleemi kandmine. Rembrandt tahtis teha selle grupiportree mõnevõrra erinevalt traditsioonilisest elutute nägude kooslusest. Selles töös on Rembrandt valguse targalt fokuseerinud kõige tähtsamatele tegelastele ning sel moel ruumi elustanud. Igaüks oma midagi erinevat tegemas ja vaatajale on selge, et tegemist pole regulaararmeega, vaid linnakodanikega, kes on endile vabatahtliku kohustuse võtnud. Rembrandt on jäädvustanud hetke, mil Banning Cocq pöördub Ruytenburgi poole ja avab suu korralduse andmiseks. See töö tõi kaasa sedavõrd suure tunnustuse, et 1678. aastal kirjeldas kirjanik Samuel van Hogstraten maali järgenavte sõnadega: ,,See töö..
Kuusteist tegelast maksid Rembrandtile kokku 1600 floroiini oma portree maalimise eest. Vastavalt igaühe poolt maksutud summa suurusele portreeris meister neid rohkem või vähem detailselt. Tõenäoliselt maalis Rembrandt ka iseenda, vaatamas seda kõike pealt. Rembrandt tahtis teha selle grupiportree mõnevõrra erinevalt traditsioonilisest elutute nägude kooslusest ning joonistas tegelased erinevates tegevustes. Selles töös on Rembrandt valguse targalt fokuseerinud kõige tähtsamatele tegelastele ning sel moel ruumi elustanud. ,,Öine vahtkond" Rembrandt
saa tihti hästi läbi, neil on erinev arusaam kuidas riik või ühiskond peaks toimima ning sellised konfliktid ei vii selleni, et saaks tegeleda demokratiseerumisega nii lihtsalt. Samas on Beissinger oma artiklis väitnud, et nö „kolmanda laine“ demokraatiates, endistes NL riikides võis mõnel korral tugeva rahvusidentiteedi puudumine demokratiseerumisele halvasti mõjuda. Kui tugev rahvusidentiteet tahtis võõrvõimust vabaneda ja saada demokraatiaks ja mitte ei fokuseerinud teise etnosega võitlusele, siis võis see tugev rahvustunnetus positiivselt mõjuda demokraatia poole pöördumisel. 9. Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur Tugev religioon kultuuris võib olla nii kasuks ja kahjuks demokratiseerumisele. Näiteks võib tugev religioosne kultuur tunda end ohustatuna demokraatiast, samuti võib see tunduda kui muu kultuuriruumi osa ja miski, mis pole neile sobilik, vajalik. Kui religioon on sügavalt
annaabi.ee 
