Gerard Genette, „Narrative Discourse“
lambano). Selleks võib olla muidu välise fokalisatsiooniga narratiivis sissetung tegelaskuju
teadvusesse. Samuti (sisemises fokalisatiooniga) juhusliku informatsiooni andmine mõne
muu, mitte fookuses oleva, tegelakuju mõtete kohta. (lõik Mrs. Farange mõtetest ,,Maisie´s",
mida Maisie ise ei tea). "Narratiiv ütleb alati vähem, kui teab, kuid paneb rohkem teadma, kui
räägib".
Polümodaalsus
"Esimese isiku", minavormi kasutamine ei tähenda alati, et narratiiv on fokaliseeritud läbi
peategelase. Sageli, vastupidiselt, on ,,autobiograafilist" tüüpi jutustaja (seda tõeliselt või
fiktiivselt) volitatud sedaviisi ,,loomulikumalt" rääkima oma nime alt. Ainuke piirang, mida ta
peab tunnustama on praegune info jutustajana ja mitte tema minevik tegelaskujuna. Kui
autobiograafiline jutustaja valib teise fokalisatsioonitüübi, st läbi peategelase, on tegu
paralipsisega (selleks, et end limiteerida), ent sellega surub alla informatsiooni, mis sageli on