ga paralleelselt langevad kiired hajuvad pärast läätse läbimist, kuid nende kiirte pikendused lõikuvad peatelje punktis, mida nimetatakse nõgusläätse fookuseks ehk näivaks fookuseks F 0 . Tasandit, mis läbib fookust ja mis on risti optilise peateljega, nime- tatakse fokaaltasandiks. Kõik läätsele langevad paralleelsed kiirte- kimbud koonduvad mingis fokaaltasandi punktis. Selle punkti asuko- ha määrab läätse keskpunkti läbiva kiire lõikepunkt fokaaltasandiga. Eelöeldu kehtib ka näiva fookuse korral. Fookuse või näiva fookuse kaugust läätsest, mõõdetuna piki opti- list peatelge nimetatakse fookuskauguseks. Nõgusläätse fookus- kaugust loetakse negatiivseks. Joonis 13: Valguse murdumine kumerläätses (vasakul) ja nõgusläät- ses (paremal). Igal läätsel on kaks fookust, mille fookuskaugused on võrdsed. Seda kinnitab ka kiirte pööratavuse printsiip, mille kohaselt kiirte käik
eseme vaheline kaugus · lahutusvõime võrdse jämedusega mustade/valgete joonte arv, mis mahub kujutise 1mm-le. 11. Fotograafilised aerofilmikaamerad (analoogkaamerad) 4 aerofotokaamera tüüpi: 4 · ühe objektiviga kaamera nende abil saab suurima geomeetrilise kvaliteedi. Läätsi hoitakse kindlas vastavuses fokaaltasandiga · mitme objektiiviga kaamera tehtavaid pilte kasutatakse keskkonna monitooringuks, looduslike ressursside kaardistuseks, maavarade uurimiseks. · piludiafragmaga kaamera saab teha pilte, mis asuvad ühes marsruudis (maanteed) · panoraamkaamera - pildistavad lennu suunaga risti olevat maapinna riba horisondist horisondini, peamiselt desifreerimiseks 12. Digitaalsed aerokaamerad Tüübid:
annaabi.ee 
