Babüloni valitseja Nebukadnetsar II), kuid mis suutis pikka aega iseseisvana püsida. Aastatel 1200-1000 eKr oli pealinnaks Byblos ja 1000-333eKr Tüüros. KOLOONIATE TEKE, EESMÄRK ja kaubandus Foiniiklased olid kuulsad meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid, esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule. Kõike kuulsam oli Kartaago, millest räägib hiljem Hanna. Kolooniaid rajati umbes 1100 eKr. Foiniikialased olid maailmas ühed esimesd kolooniate allutajad. Nende eesmärgiks ei olnud uutele aladele paikseks jäämine, vaid tsivilisatsiooni levitamine ja ankrupaikade hankimine (Foeniikiast Hispaaniasse, kust sai hõbedat ja tina). Näiteks levitasid nad oma tähestikku, millest saadud tähestikke kasutvad inimesed tämapäeval peaaegu igalpool. Foeniiklastel ei olnud suurt sõjaväge, mistõttu ei olnud nende kolooniad väga suured.
u 1763 Hammurapi vallutab kogu Sumeri ja asutab esimese Babüloonia dünastia (1795) u 1680 Hurrud(mittesemiidid) okupeerivad Assüüria u 1663 Hüksoslased okupeerivad Egiptusest Arvatavasti osa juutide ümberasumine Egiptusesse (Joosep?) u 1650 Anatoolia linnriigid ühinevad hetiitide u 1633 Egiptust valitsevad hüksoslased riigiks. Pealinnaks saab Hatusa u 1600 Foiniikialased hakkavad kasutama Ahmos vallutas hüksoslaste pealinna ja tegi u 1600 Egeuse tsivilisatsiooni kesku- Kaanani kirja-alfabeetkirja Teeba taas pealinnaks seks saab Mükeene u 1595 Hetiidid rüüstavad Babüloni, mille järel tungivad riiki kassiidid-mägirahvad põhjast u 1550 Uue riigi sünd Egiptuses. Pealinnaks u 1550 Mükeene allutab enamus Kreekaast
Hediidis olid maagirikkad mäed, kus leidus küllaldaselt rauda, vaske, tina ja kulda. Väike-Aasia tasandikel asusid stepid, ning Lõunas asusid seedrimetsad, kus tegeldi karjakasvatusega. I aastatuhandete algul eKr Egeuse merest ja Pärsia laheni ulatuvat maad nimetati vastandite maaks, kus elasid pärslased, nad olid suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Pärsias tegeleti vähe põllumajanduse, käsitöö ja kaubandusega. Foiniikialased elasid Vahemere ja Araabia poolsaare kõrbete vahel, mis oli vanal ajal tuntud Kaanani nime all. Foiniiklased olid suured meresõitjad, neid soosis selleks Põhja-Foinikases asuvad seedripuud, millest tehti laudu ehituseks. Juudid, kes olid vanasti heebrialased, elasid Palestiinas, Kaanonimaa Lõunaosas. Juuda riigi maastik oli väga vahelduv st. palju mägesi, kiltmaasid, orge, jõgesi ja järvi
annaabi.ee 
