Indoeuroopa rahvad, Hiina ja India
Enamlevinud teooria järgi oli Hetiidi riigi lõpu nn. mererahvaste rünnak, milles hävis tõenäoliselt ka kreeklaste
Mükeene kultuur.
Foiniikia
Vahemere ja Araabia poolsaarest põhjapool asuvate kõrbeliste alade vahele jäävad Süüria, Foiniikia ja Palestiina
moodustasid viljaka maariba, mida tunti Kaananimaa nime all. Juba 8500 eKr. tekkis Palestiinas Jeeriko põlluharijate
ja karjakasvatajate asula, mistõttu oli see üks esimesi piirkondi maailmas, kus hakati tegelema maaviljelusega.
Foiniikas (kreeka keeles purpurimaa) kasvasid seedripuud, mida kasutati laevaehituseks (meresõitjad) kui ka müügiks
naaberaladele (Mesopotaamia ja Egiptus).
III at. eKr. tõusid seal esile mitmed rikkad linnriigid, millest tähtsaimad olid Byblos, Siidon ja Tüüros, mis tegelesid
transiitkaubandusega, ja rajasid Vahemere äärde kolooniaid (Kartaago). Nad jõudsid oma merereisidel kuni Briti
saarteni ning sooritasid u. 525 eKr. meresõitja Hanno juhtimisel suure laevastikuga uurimisretke Aafrika
annaabi.ee 
