Kalev Kesküla: Uus veinijuht
pidid kuidagi tarbijateni jõudma. sem tõlge siiski “Joomapidu”) selgub, et sellest kombest ei peetud kuigi-
Esimesed veinikultuurikandjad olid võrd kinni. Pohmell oli antiikautoritele sama tuttav kui Oskar Lutsule.
Vahemere idarannikul elanud foiniik- Platoni riigiõpetuses oli veinil väga tähtis koht. Ta uskus nimelt, et vein
lased, kes varustasid veiniga Egiptuse aitab luua koosmeelt, liita inimesi kollektiiviks, toimivaks riigiks. Noor-
impeeriumi ning viisid veini tõenäo- tele lubas ta veini siiski ainult piiratud koguses, alles pärast neljakümnen-