Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda
Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeim esindaja kuberner, kes vajadusel täitis ka
sõijapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, samuti vägede
moonastamise ja transpordi eest, jälgis ka, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse
kohustust. Kuberneri teine ülesanne oli talupoegadelt maskuda laekumise valvamine.
Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu,
Koluvere ja Lihula.
Riigimõisasid valitsesid kohapeal fogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. 1600. aastal
ühtlustati maksud kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamkasuga ja koormiste
liike vähendati.
Sõdade tõttu oli rahva arv vähenenud, kuid mõisatöö vajas tegemist- tõusis teopäevade arv.
Eramõisates oli aadli võimupiirid suured. Mõisnik juhtis oma maaalal kogu elu. Ainsaks
tähtsamaks mõisniku kohustuseks oli ratseteenistus sõjaväes: iga 15 adramaa kohta pidi kutse
annaabi.ee 
