b)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd ...................................................................................................... kilpnääre c)Mõjutavad kasvu ja vaimset arengut ................................................................................................... kõrvalkilpnäärmed d)Reguleerivad fofori- ja kaltsiumi ainevahetust .................................................................................... sugunäärmed e)Mõjutavad sugulist küpsemist ............................................................................................................. neerupealised f)Ergutab südame tegevust, tõstab vererõhku .........
jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevinud räni- või germaaniumtransistorid. Transistori valmistamise aluseks võib olla näiteks p- juhtivusega räni monokristsll. Sinna tehtud süvenditesse sulandatakse kaks eri kaalutist tina (Sn) ja fofori (P) segu, et saada kõrglegeeritud n- piirkonnad (joonis 3.17). Transistoris tekkivad kolm vahelduva juhtivustüübiga ala, mida eraldavad kaks pnsiiret. Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga (juhtivusega). Erinevus nende vahel seisneb vaid ühendatavate toiteallikate polaarsuses (voolude suunad vastupidised). Transistori ekvivalendiks on kaks dioodi, mis on ühendatud ühise anoodi või katoodiga.
organismis. 5. Sööda kasutamise efektiivuse suurendamine sööda töötlemisega ja ensüümide kasutamisega. Teravilja jahvatamine parandab sööda seeduvust (3-5%), sööda granuleerimine suurendab 7% võrra söödaväärinudst ja 6% sigade massi-iibeid. Teravilja soja ratsioonis on 2/3 fosforist seotud kujul fütiinhappena, mikroobse fütaasi kasutamine aitab seda fosforit kasutada ja vähendab fofori emissiooni rooja kaudu. 6. Geneetiliselt modifitseeritud söötade kaasutamine (GMO). 7. Sigade söödaratsioonide õigeaegne muutmine. Nt ühes katses (Henry, Dourmand, 1993) vähenes lämmastiku emissioon 15% kui nuumsigadele hakati alates 60 kg kehamssist andma 14% proteiinisisaldusega sööta (kontollrühm sai nuuma lõpuni 16% proteiinisisaldusega sööta). 8. Emis- ja orikpõrsad (kesikud, nuumikud) tuleb eraldi pidada ja sööda. Emised vajavad
annaabi.ee 
