EESTI KEELE STRUKTUUR
nähtused, aga teisalt ka keeleelemendid).
Foneetika uurib häälikuid kui füüsikalist nähtust. Fonoloogia uurib häälikuid
kui keelesüsteemi elemente. Foeem on häälikukujund, kirjutatakse kaldkriipsude
vahele, et neid eristada häälikutekst ja tähtedest. Näide: /a/
Kõikidel häälikutel ei ole oma tähemärki ja see on täiesti loomulik, sest kiri
peab kajastama vaid neid häälikuid, mis aitavad eristada foeeme, mitte kõnehäälikuid.
4
Keeleteadlased on teinud päris palju katseid, et leida häälikute ja tähenduste
vahel seoseid, nii on tähendatud, et häälik i esineb pea kõigis keeltes sellistes sõnades,
mis viitavad väiksele. A esineb, mis viitab suurusele, laiusele.
SILP
Silp on kõnes esinev kõige väiksem hääldusüksus. Silpidest kombineeritakse