Raphael de Valentini vastuokslik isiksus
Kas tõesti peaks vaimuinimest huvitama kõrgseltskonnas hooplemine? Võõrastemajas on Raphaelil
võimalus ära kosida ka veatuna näiv Pauline, aga siiski ei tee ta seda. Nimelt suudab noormees
armastada vaid neidu, keda kaunistamas siid ja kasmiir. Kahtlemata ei nõua tõeline armastus sellist
butafooriat, vaid edevus on selle tõeline nimi.
Raphaeli naiivne edevus saab aga õige hoo sisse, kui ta kohtub Pariisi uhkeima primadonnaga -
Foedaraga. Ta armub vaid naise ilusse, sest vähe on positiivseid loomuomadusi sel tühisevõitu
kaunitaril. Ka siin tekib küsimus, miks lubas nõnda sügav noormees endale sellist narrust. Ja miks
on tundeküllas Raphael üsnagi vaimustuses Rastignacist, kes on blaseerumuse ja silmakirjalikkuse
musternäidis, väites, et kõik geniaalsed inimesed on sarlatanid? Hoolimata romantistlikest
sugemetest mõjub teos ehk liigagi ebaloomulikuna.
annaabi.ee 
