Karboksüülhapped
nende tihedus ja lahustuvus vees ja nad muutuvad veest kergemaks.
Karboksüülhapete toksilisus on seotud nende happelisusega. Nimelt vees mittelahustuvad karboksüülhapped ei
saa organismi sattununa oma happelisust ilmutada, kuna nad ei saa vees dissotseeruda ioonideks. Sel põhjusel on
need ka ohutumad. Mõned karboksüülhapped on aga väga mürgised, kuna võivad organismis muutuda
toksilisteks aineteks. Näiteks kõik halogenokarboksüülhapped on mürgised ja umbes 0,5 grammi
fluroetaanhapet võib osutuda täiskasvanud inimesele surmavaks.
KARBOKSÜÜLHAPETE TUNTUMAD ESINDAJAD
METAANHAPE
ehk sipelghape (soolad on metanaadid ehk formiaadid)
HCOOH
Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi.