Katalüsaatorite Ni, Pt mõjul tekib ka suures koguses väävelvesinikku, mille tõttu väheneb kütuste väävlisisaldus. Alküülimine on protsess, kus rõhu ja katalüsaatorite mõjul toimub väikese molekulmassiga (peamiselt gaasiliste alkaanide ja alkeenide molekulide liitumine. Levinum on isobutaani alküülimine isobuteeniga C4H10 + C4H8 C8H18. Protsess toimub temperatuuril (0...20) oC, rõhul 1,5 MPa (15 kg/cm2), katalüsaatoriteks väävelhape ja fluorvesinik. Alküülimise tulemusena saadakse väärtuslikke bensiini komponente - alküülbensiine. Polümeerimine on protsess, mille toimel olefiinid, tüüpilised C3 olefiinide propüleenid polümeriseeritakse kõrgema molekulmassiga kõrgemateks olefiinideks C6, C9, C12 jne. Polümeristasioonil kaksiksidemeid sisaldavad (soovimatud ebastabiilsed) olefiinid muudetakse parafiinideks enne nende blendimist (ühtlaseks segamist) bensiinideks
raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) · sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõudude toimel · filtrimine · märgpuhastus · sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) GAASIDE ERALDAMISMEETODID Peale tolmu on tööstuslikes heitgaasides ka kahjulikke gaasilisi ühendeid, mis tolmupüüdurites ei eraldu. vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (Nox), väävelvesinik (H2S), kloorvesinik (Hcl), fluorvesinik (FH) jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikaliskeemilisi meetodeid, kolm põhigruppi: absorptsioon (kemosorptsioon) adsorbsioon põletus ja katalüütiline töötlus sorptsioon ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi (lahustumine) absorptsioon gaasifaasist tahkesse faasi adsorbsioon Kui gaasi ja vesilahuse vahel toimub keemiline reaktsioon kemosorptsioon. Absorptsiooni kasutatakse hästilahustuvate gaaside kõrvaldamiseks