3. Kirjeldage TEM kolonni ehitust. Koosneb elektronkahurist ning erinevatest läätsedest, mis töötavad vaakumis. TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5torri. · Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. · Termoemissioonkatood V-kujuline 0,1mm paksune W - traat. · Läätsed - elektromagnetilised. · Kondensor - kontrollib elektronkiire läbimõõtu ja langemisnurka objektile. · Kujutise suurendamine toimub objektiiv- ja projektsioonläätsede abil. · Kujutis tekib fluorestseeruvale ekraanile. 4. Kuhu asetatakse objekt TEMs? Objektikamber asub otse kondensorläätsede all. Objekt on üliväike, ca 100 nm paks, asetatakse 3 mm läbimõõduga võrgu peale ja asub objektiivi pooluskingade vahel. Seda saab GONIOMEETRI abil liigutada igas suunas ja kallutada. 5. Kui paks võib maksimaalselt olla objekt TEMs? Elektronid suudavad tungida labi ainest paksusega umbes 100 nm. 6. Kui paks võib olla TEM objekt? Objektide paksus umbes 5 µm, dia 3 mm
Hiljem filmi ilmutades või ergastatud detektorplaati spetsiaalses laserkaameras “lugedes”, saadakse kujutis uuritud piirkonnast kõigile tuttava röntgeniülesvõttena või pildina arvutiekraanil. Tavalise röntgenogrammi tegemisel saab uuritav väga väikese kiirgusdoosi (vaata tabelit). Röntgenläbivalgustuseks, röntgenoskoopiaks, fluoroskoopiaks või sageli lihtsalt läbivalgustuseks kutsutud uuringu ajal tekitavad uuritavat kehapiirkonda läbinud röntgenikiired fluorestseeruvale ekraanile kujutise, mille spetsiaalne kaamera videosignaaliks muundab ja mida saab liikuva kujutisena monitoriekraanil jälgida. Läbivalgustuse ajal saab radioloog teha uuritavast piirkonnast sihtülesvõtteid või salvestada kogu uuringu videolindile. Läbivalgustusi kasutatakse sageli seedetrakti uurimiseks. Peale suure röntgenkontrastsusega baariumsulfaadi suspensiooni joomist muutuvad söögitoru, magu ja kaksteistsõrmiksool “nähtavaks”, nende kuju, asetsust, liikumist ja sisepinna
annaabi.ee 
