Tihti esineb ka peeneteraliste agregaatidena või asbestitaoliste kiusliste kihtidena. K 1,5-2 (küünega kriimustatav), E 2,3. Värvus valge, üksikud kristallid on vesiselged. Kõige rohkem tekib kipsi kuivavates järvedes või merelahtedes, kus kips kristalliseerub välja vee aurumise algstaadiumis. Kuumutatud kips mood. veega segatult kiirestitarduva massi, mida kasut. ehitustel, kirurgjas jne. Fosfaadid Apatiit – Ca5/PO4/3/F/Cl/. Sageli leidub looduses puhtaid fluorapatiite, harvemini kloorapatiite. Kristalliseerub heksagonaalselt, kuid mood. ka teralisi peitkristalseid ja muldseid agregaate. K 5, E 3,2. Värvuselt enamasti hele- või tumeroheline, sinine, kollane, pruun, violetne, ka vesiselge. Väga sage mineraal tardkivimites, kus ta esineb mikroskoopiliselt väikeste nõelkristallidena. Suuri, hästi väljakujunenud apatiidikristalle esineb pegmatiitides. Kasut. fosforväetiste valmistamiseks. Fosforiit on keemiliselt koostiselt lähedane apatiidile. Esineb
Fluorapatiit: CaF2 · 3 Ca3(PO4)2 ehk Ca10 F2(PO4)6 vaakuumaurustisse ja sealt settija-kristallisaatorisse. Teine võimalus - konts. NaCl lahuse elektrolüüs ilma ehk Ca5F(PO4)3, mis on vees täiesti lahustumatu. Läbides vaakuumaurusti ja kristallisaatori, KCl jahtub diafragmata vannis: Fluorapatiite kontsentreeritakse flotatsiooni teel, saades kuni 27°-ni ning langeb kristallidena välja. Kristallid Vees lahustumisel pH (erinevalt kloorist) ei lange, vaid apatiidi kontsentraadi (39-41% P 2O5) ja nefeliini eraldatakse trummelvaakuumfiltril ning pärast kasvab NaOH tekke tõttu: fraktsiooni (kuni 30% of Al 2O3). kuivatamist ja jahutamist õhuga suunatakse lattu