1) vaba elemendi (ühinemata neutraalse aatomi) oksüdatsiooniaste on 0; 2) lihtsa (monoaatomilise) iooni puhul on oksüdatsiooniaste võrdne iooni summaarse elektrilise laenguga; 3) enamikus ühendites on vesinikul oksüdatsiooniaste 1 ja hapnikul oksüdatsiooniaste 2. (Siin on eranditeks, et vesinikul on aktiivsete metallide hüdriidides, näiteks LiH, oksüdatsiooniaste 1 ning hapnikul näiteks ülihapendites, näiteks H2O2 oksüdatsiooniaste 1, samuti ühendites fluooriga); 4) neutraalse molekuli aatomite oksüdatsioonisastmete algebraline summa peab olema 0 ning ioonide puhul peab nende koosseisus olevate aatomite laengute algebraline summa olema võrdne iooni laenguga. Näiteks on väävli oksüdatsiooniastmed ainetes H2S, S8 (väävel lihtainena), SO2, SO3 ja H2SO4 vastavalt 2, 0, +4, +6 ja +6. Mida kõrgem on antud aatomi oksüdatsiooniaste, seda suurem on tema oksüdeerituse aste; mida madalam on tema oksüdatsiooniaste,
Süsinik: teemant, grafiit, karbüün, fullereen Väävel: rombiline, monokliinne, plastiline Keemilised omadused: Reag. metallidega: (metall-redutseerija, mittemetall- oksüdeerija) Mg + Cl2= MgCl2 ; 2Mg+O2=2MgO ; Mg+S=MgS Reag. mittemetallidega: (aktiivsem mittemetall on oksüdeerijaks) Vesinikuga: (vesinik-redutseerija, teine mittemetall-oksüdeerija) H2+Cl2=2HCl; 2H2+O2=2H2O; H2+S=H2S; 3H2+N2=2NH3 Hapnikuga: (enamuses on O2 oksüdeerijaks, v.a. reag. fluooriga) S+O2=SO2 C+O2=CO2 2C+O2=2CO Reag. liitainetega: Veega: Cl2+H2O=HClO+HCl 2F2+2H2O=4HF+O2 (põleb vees) Halogeniididega: 2NaCl+F2=2NaF+Cl2 NaF + Cl2 Vesinik. H2 H+1/ 1) 1s1 H:H Isotoobid on elemendi teisendid, milles prootonite arv on sama, aga neutronite arv on erinev; seega ka massiarv erinev. Vesiniku isotoobid: Tavaline vesinik ehk prootium: Prootoneid 1, neutroneid 0, nende masside summa e.massiarv seega 1.