Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt
elektridipoolide. Väga tõenäoline on, et elektronide negatiivne laeng on mingil hetkel
rohkem paigutunud aatomi ühele küljele (joon. 3.33). Konkreetse aatomi puhul võib
fluktuatiivse dipooli (elektronlaengu assümeetrilisuse) teke olla põhjustatud ka ainult
elektronide liikumisest ümber tuuma tekkinud nende paigutuse juhuslikkusest. Ligidaste
aatomite fluktuatiivsed dipoolid asuvad üksteisega koosmõjju ja tulemuseks on nõrga
aatomitevahelise mittesuunatud sideme teke (joon. 3.32). Fluktuaalsetel dipoolidel on suur
osa inertgaaside veeldamisel ja tahkestamisel väga madalatel temperatuuridel ja kõrgetel
rõhkudel. Tabelis 3.34 on toodud erinevate inertgaaside sulamistäpid ja
keemistemperatuurid. Inertgaaside sulamis- ja keemistemperatuuride kõrgenenemine
inertgaasi aatomsuuruse (kohanumbri perioodilises süsteemis) suurenemisel on põhjustatud
tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inertgaasides, kus
elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem.
3