-5- Esiteks oli tubaka mosaiikhaiguse tekitaja oluliselt väiksem kui bakter, sest te ei olnud nähtav valgusmikroskoobis, ja bakterifiltrid , mis tavaliselt pidasid lahusest kinni bakterid, ei vähendanud selle taimehaiguse tekitaja makkusvõimet. Teiseks tähendati, et tubaka mosaiikhaiguse tekitaja ei paljune bakterisöötmetes, vaid ainult elusates rakkudes või eluskudedes. Sellist nakkushaiguse tekitajat hakati algul nimetama contagium vivum fluidumiks- nakkavaks elusaks vedelikuks. Hiljem võeti kasutusele termim virus (eesti keeles viirus). Viiruste osa looduses Kuidas ja millal viirused looduses tekkisid, ei ole selge. Viiruste evolutsiooni uurimine on olnud raskendatud, sest viirusosakesed on väga väikesed ja neist ei ole jäänud mingeid fossiilseid jälgi. Viiruste tekkimiste kohta on kolm hüpoteesi: Esimene hüpoteesi kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena
N = K A c, (2.15) kus N on materjali voog, mol s-1, K - poportsionaalsuskoefitsient (antud juhul massiülekandetegur) m s-1, A massiläbikandepind, m2, ning c kontsentratsioonide erinevus (protsessi liikumapanev jõud), mol m-3. 3. HÜDRAULIKA ALUSED 3.1 Põhimõisted hüdraulikas Fluidum on aine, mis ei allu jäävale deformatsioonile ning muudab oma kuju. Praktiliselt fluidumiks kutsutakse gaasilisi ja vedelaid aineid. Neid saab käsitleda koos ühe mõistena, kuna nemad käituvad väga sarnaselt kiirustel, mis ei ületa heli kiirust. Hüdromehhaanika on teadsuharu, mis uurib fluidumi tasakaalu ja liikumist, samuti fluidumi ja selles olevate tahkete osakeste vastasmõju. Hüdraulika on hüdromehhaanika osa, mis uurib liikumatu fluidumi tasakaalu (hüdrostaatika) ning fluidumi liikumise seaduspärasusi (hüdrodünaamika).
annaabi.ee 
