"florestsents" - 1 õppematerjal

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

Nende valguse hajutamise parameetrite järgi identifitseritakse lümfotsüütide, granulotsüütide ja leukotsüütide gruppe. Samuti florestseeruvate gruppide eristamine – emiteeritava valguse intensiivsus on võrdeline osakeste poolt seotud florokroomi hulgaga. Need antikehad, mis on seotud värvainega, seostuvad vastavate retseptoritega (CD-d), ja laserid aktiveerivad seda värvainet, ja selle püüab optiline osa kinni. Sellest tulebki tulemus. Florestsents signaalid filtreeritakse valgusfiltritega. Iga signaal jõuab seega oma detektori juurde. Mõned tuntumad florokloorid – sinine laser – 488 nm lainepikkus. Molekulid erinevad  üksteisest nii ergastus kui emissiooni spektri poolest. Sellega peavad kasutatavad florokroomid olema ergastatavad vastava laseri valguse lainepikkuse poolt. Ühel osakesel saab määrata – suurus, granulaarsus, nelja erinevat florestsentsi. Detektor genereerib elektrilise impulsi, mis on