Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
Taastumatud kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumaenergia
Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt
hapnik eraldub suurel hulgal soojust.
Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid
fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid.
Nafta on orgaanilise päritoluga põlev maavara, tume õlitaoline, enamasti florestseeruv iseloomuliku
lõhnaga vedelik. Sisaldab 82-87 % süsinikku, 11-14 % hapnikku, 0,1-5 % väävlit, kuni 1,7 % lämmastikku,
vähem teisi elemente. Toornafta, mis on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks, on tekkinud maakoores
mereloomade ja -taimede ning alamate organismide sadestunud jäänustest miljonite aastate jooksul.
Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse muude naftasaaduste kõrval mitmeid vedelaid
energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid.