Flop (The Flop) Pärast esimest panustamisvooru "põletab" diiler paki pealmise kaardi (asetab selle mahavisatud kaartide hulka). Sellega kindlustatakse, et kui keegi kogemata pealmist kaarti nägi (või lihtsalt mingil põhjusel ära tundis), siis ei ole sellest vähimatki kasu, sest antud kaarti flopis ei avata. Järgimiseks avab diiler laua keskele kolm kaarti, pildipool üleval. Neid kaarte kutsutakse flopiks (The Flop). Flopikaardid on kõikidel mängijatel ühised (Community Cards) ehk siis, kõik mängijad kasutavad neid enda pokkerikäe moodustamisel. Teine panustamisvoor Erinevalt pre-flopist alustab kõigis flopijärgsetes voorudes panustamist diileri vasakul käel (buttonist vasakul) asetsev mängija. Kolmele tuttavale käigule lisandub nüüd ka võimalus raha panka panemata vaadata ehk passida (check). Seda juhul, kui ükski mängija pole veel antud voorus panust teinud (bettinud)
«Sellise stiiliga ületad sa kõige rohkem 1.90, kui pole enne murdnud oma selgroogu,» väitsid treenerid. Aga kui Dick oli ületanud juba kaks meetrit, muutusid hinnangud tagasihoidlikumaks. Ebaleti: ehk on võimalik isegi 2.10 Pärast seda, kui Fosbury tuli 1965. aastal Eugene'is osariigi meistrivõistlustel teiseks, ilmus ühes ajalehes foto uue stiili viljelejast. Üks «Medford Mail Tribune'i» spordiajakirjanik ristis selle Fosbury flopiks. 1968. aasta veebruaris pääses Dick Fosbury populaarse kergejõustikuajakirja «U.S. Track & Field News» kaanepildile. Fotol jälgis sünge ilmega rivaal, käed risti rinnal, kuidas Dick ületas 2.15 ja võitis Ateena mängud Oaklandis. See oli flopile omamoodi pöördepunkt, uut stiili aktsepteeriti. Fosburyst sai kõige kindlam 7 jala (215 cm) ületaja USAs. Staadionil sai ta tuntuks kui Võlur Foz. Medfordi linna emad kurtsid purustatud
annaabi.ee 
