Populaarkultuuri teooriad
Tema loogika oli, et kultuuri kaudu peaksime juhtima ja suunama disiplineerimata masse.
Kultuur peab olema midagi, mis hoiab korda maailmas. Samal ajal kui massidest tulenev
anarhia ähvardab seda. Anarhia lõhub seda korda, mida kultuur loob.
Arnoldi loogika selles raamastus on hoiatus. Ta näeb, et töölisklassil on oma väljendusvormid
ja probleemiks on, et see võib nakatada kogu ühiskonda.
· Populaarkltuuri ja anarhia vahe: Populaarkultuur teadis oma kohta. (Flokloor teab kus
ta peab olema.) Anarhia tahab aga tundiga kõikjale.
Arnoldile tegi muret demokraadia. Ta leidis, et see on paratamatu ja võttis selle omaks. Ta ei
tahtnud, et see läheks anrahiaks. (Kõik pole samas ju võrdsed, näide: professor ja inimene
tänavalt pole tarkuselt võrdsed.) Arnold: ,,Inimloomus ei tähenda, et me kõik oleme
ühtemoodi võrdsete võimalustega, vaid me kõik peame teadma kus meie õige koht on."
Arnoldi suurim mure: Harimata inimene ei tohi tulla valitsema
annaabi.ee 
