Töö- ja keskkonnaohutus, tuleohutus, ohutustehnika.
Seda saab teha kuumutamisel eriti flogistonirikaste ainete abil (flogiston võib ühelt
ainelt teisele üle minna). Sellised ained on näiteks süsi (puusüsi) ja vesinik (mida
mõned keemikud pidasid puhtaks flogistoniks).
Praegu oksüdeerumise nime all tuntud nähtus on flogistoniteooria järgi flogistoni
kaotamine, redutseerumine aga flogistoni omandamine. Flogistoni eraldumisega
seletas Stahl ka roostetamist ning pidas roostet ja tuhka flogistonivabadeks.
Stahl pani küll tähele, et metallid muutusid "lubjastudes" raskemaks, mitte
kergemaks, kuid ta pidas seda teooria seisukohast ebaoluliseks kõrvalnähtuseks:
flogiston oli tema arvates peaaegu kaaluta, kaaluta või isegi negatiivse kaaluga
printsiip ehk agent.
Põlemisprintsiibi idee võib tagasi viia vanaaja elementideõpetuseni.
Flogistoniteooriale pani aluse saksa alkeemik Johann Joachim Becher raamatuga
"Physica subterranea" (1669).