Töö- ja keskkonnaohutus, tuleohutus, ohutustehnika.
mõistes metallioksiidist) ja flogistonist ning on seega liitsema koostisega kui nende
"lubjad" (tänapäeva mõistes oksiidid). Metallide kuumutamisel flogiston lendub ning
jääb järele "metallilubi". Et "metallilubjast" metalli saada, tuleb talle lisada flogistoni.
Seda saab teha kuumutamisel eriti flogistonirikaste ainete abil (flogiston võib ühelt
ainelt teisele üle minna). Sellised ained on näiteks süsi (puusüsi) ja vesinik (mida
mõned keemikud pidasid puhtaks flogistoniks).
Praegu oksüdeerumise nime all tuntud nähtus on flogistoniteooria järgi flogistoni
kaotamine, redutseerumine aga flogistoni omandamine. Flogistoni eraldumisega
seletas Stahl ka roostetamist ning pidas roostet ja tuhka flogistonivabadeks.
Stahl pani küll tähele, et metallid muutusid "lubjastudes" raskemaks, mitte
kergemaks, kuid ta pidas seda teooria seisukohast ebaoluliseks kõrvalnähtuseks:
flogiston oli tema arvates peaaegu kaaluta, kaaluta või isegi negatiivse kaaluga
annaabi.ee 
