Taimede kasvu ja arengu regulaatorid (hormoonid)
bakterites. Taimi nakatavad tsütokiniine produtseerivad bakterid põhjustavad taimedel
näiteks „nõialuudade“(Corynebacterium fascians). Putukate poolt sekreteeritud
tsütokiniinid tekitavad pahkasid.
Peamiseks sünteesikohaks on juurte apikaalne meristeem, millest tsütokiniinid
liiguvad pealmaaosadesse ksüleemivooluga. On andmeid, et tsütokiniinide süntees
vähesel määral toimub ka võrsetes ja liikumine ka floeemivoolus. On leitud, et juurte
poolt sünteesitud tsütokiniinide hulga mitmekordistumine ei mõjuta tsütokiniinide
hulka pealmaaosades.
Tsütokiniinid moodustuvad AMP-st ja isopentenüülpürofosfaadist (IPP) tsütokiniini
süntaasi (ipt - isoprenüüli transferaas) toimel. Seega moodustuvad kõigepealt
fosforiboosiga seotud tsütokiniinid ja vabad tsütokiniinid tekivad fosforhappe jäägi ja
riboosi eemaldumisel vastavate ensüümide toimel. Tsütokiniinid lagunevad