E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
sõnad ja pilkamised ara -- eks me siis näe, kes viimaks süüaluseks jääb.»
«Kas Priidu eest ei võidaks muidu paluda, ilma et sepa peale kaevataks?» küsis Mai
kartlikult. «Kaebamine võiks komtuuri uuesti vihale ärritada, kuna ta muidu vahest su palvet
kuulda võtaks.»
«Küllap mina tean, mis mu palve komtuuri ees maksab,» kiitles Krõõt, «aga sepa peale
tahan ma ikka kaebusf tõsta. Tema kaotab meie elu õnne -- kadugu ta siis ise ka! Rätsep
Flittergoldi on ta nii täiesti ara pahandanud, et see enam nägugi ei näita.»
«Jumalale tänu,» sosistas Mai..
«Sa oled veel noor, Maieke,» ütles Krõõt pisut kurvalt, «sa ei saa veel aru, mis sulle
käsuks või
175
kahjuks on, ega hooli sellest palju. Mina aga armastan sind, ja just sellepärast vihkan ma
seppa, et ta sinu ja Priidu õnne vastane on. Ma soovin palavalt ja palun ööd ja päevad püha
neitsit, et ta sind ja Priidut sest alatust elust välja aitaks, mille sees mina olen sündinud