Virtuaalmaailma võlu ja viletsus
jutustati, leiti aega teineteise jaoks. Olid siis alles ajad! Nüüd on kõigil meeletu tehnika,
puuduvad koduloomad ja põllumaad, vestlused saavad kõik vesteldud kas telefoni teel või
arvuti kaudu ja meil pole aega naabritega kokkugi saada. Paljude tööpäev möödub arvuti taga
ja kodus istutakse taaskord maha selleks, et klahve klõbistada. Tunnid mööduvad ja isegi
perekondade omavaheline suhtlus on muutunud põgusaks.
Ema ja isa suhtlevad suhtlusportaalides ja tuleb ette ka flirtimisi võhivõõrastega, mis
süvendab taaskord perekonna omavahelist distantsi, ning lapsed upuvad arvuti- ja
telekamängude maailma. Kõigil on kiire omaenese tegemistes, kusagil virtuaalses maailmas ja
keegi ei märkagi reaalsust. Laste õppetööd on sellises olukorras tegemata, kodutööde ja
muude ülesannete kuhjumine tekitab veelgi sisepingeid- see kõik on meie tänapäeva perede
tüüpmudel. Targad on need vanemad, kes piiravad nii enda kui laste arvuti- ja teleka